Koduraamatukogu korrastamiseks tuleks esmalt eristada, milline osa raamatutest on kõige haruldasem või vanem ja mis seetõttu vajaks kõige enam hoolt. Samuti tuleks jõuda selgusele, milliseid korrastustegevusi on võimalik teostada koduste vahenditega ning mis tuleks usaldada köitekonservaatori kätte.
Raamatud armastavad, kui neid katsutakse, tõstetakse, avatakse ehk teisisõnu, raamatud vajavad tuulutamist. Keskajal viidi kloostritest käsikirjad ja ürikud igal aastal õue ja lasti tuulel oma töö teha, see eemaldas tolmu ja laguosakesed. Seega on raamatute suurpuhastust kõige parem läbi viia suvel õues varjulises kohas.
Haruldaseks võime lugeda köiteid, mille eksemplaride arv on väike, mis on varasematel aegadel olnud keelatud sisuga või oma erilisuse, näiteks visuaalse kauniduse tõttu pälvivad meie tähelepanu. Koduraamatukogus võivad nendeks olla Eesti tuntuima köitjast ettevõtja Eduard Taska nahkköited, muud eestiaegsed köited, vanad lauluraamatud, noodid ja loomulikult perekonna või suguvõsa albumid. Eriliseks aardeks on kindlasti suguvõsa piibel või vanaema kokaraamat, mida lehitsedes tekib side möödunud aja ja inimestega.
Pööningu kevadnumbris nr 1 (30) / 2022 jagab köitekonservaator Tulvi-Hanneli Turo juhiseid, kuidas toimida vanade ja haruldaste või eriliste köidetega, mis on kodus jäänud pikemaks ajaks tähelepanuta, kuid millel on oma ajalooline või emotsionaalne väärtus.
Tulvi-Hanneli Turo (köitekonservaator)
Fotod: autori kogu
