Pööningu lugu

Need salapärased pööningud!

Heli Nurger
Eesti keeles on keskalamsaksakeelset päritolu sõnale pööning mitmeid vasteid: muhulased kasutavad sõna elupealne, Harjumaal on räägitud toapealsest. Igal juhul on olnud tegemist panipaigaga, kus hoiti kas heinu, ja seda ka maja soojustamise eesmärgil, või kasutusest kõrvale jäänud esemeid. Seetõttu on pööningud vanavarahuvilisele tõelised aardelaekad.
Minu elus on olnud kolm pööningut, kuhu olen igatsenud, ja neljas, mis mind on inspireerinud. Lapsepõlvekodu pööning 1970ndatel ehitatud eramajas sisaldas asju meie enda perekonna lähiminevikust: väikeseks jäänud lasteriideid, mänguasju, raamatuid, koolivihikuid ja õpikuid, defitsiidiajal tagavaraks ostetud asju. Sellele pööningule pääsemine tähendas pääsemist iseenda juurde. Vanavanemate pööningud sisaldasid esemeid ka nendelt kaugematelt sugulastelt, kes ammu surnud ja kel nende majapidamistega mingisugust pistmist oli olnud, või vanatädide-onude lapsepõlveasju, ning meie vanemate ja onude lapsepõlveasju. Need pööningud viisid iseendast kaugemale, kuid samas nende lugude juurde, mis meie olemasolu rohkemal või vähemal määral mõjutavad.
Pööningud on elu ja mälestuste alalhoidjad. Nad lubavad unustada, et siis jälle meelde tuletada. Ja mis on tänapäeval, ajal, mil pööningud välja ehitatakse, nende aseaineks? Kas psühhoteraapia, holistiline teraapia ja meditatsioon?
Ajakirjale nime otsides olin kõik oma elu pööningud unustanud. Minu seitsmeaastane laps pakkus selle nime välja – ka talle lähevad pööningud korda. Ja ma mõistsin, et pole paremat nime: pööningud on ainult vanadel majadel, just neil, millest oma ajakirjas räägime; pööningult leiab väärtuslikku vanakraami, just seda, mida esitleme; ja pööning on tore ammuse kasutusega eestikeelne sõna.
Käesoleva loo juures on pildid minu neljandast, inspireerivast vanatädi pööningust, kuhu teinekord, kui sugulasi palju kokku oli tulnud, majutati lapsed. Sinna viis liiga järsk trepp, mis siiani veidi hirmu tekitab, aga see põnevus neist kordasätitud asjadest! Suur tänu tädi Enele nende mälestuste hoidmise eest.