Eestis on kõrgetel pööningutel olevad korstnaosad kannatanud läbi aegade kuumade suitsugaaside äkilise jahtumise negatiivse mõju tõttu. Pööningul olev külm korstnaosa jahutab maha neid läbivad suitsugaasid ning korstna ülemises osas olev niiskus kondenseerub, moodustades koos jahtunud suitsugaaside tahkete osadega pigi.
Pigi mõjutab halvasti korstna tõmmet, kuid suurem probleem on pigi väljaimbumine siseruumide korstnakehandi välispinnale ehk siis piltlikult öeldes otse tuppa. Pigi takistamiseks pole ühtegi head ega odavat lahendust peale selle tekke ärahoidmise.
Pööningute külm osa on aja jooksul jäänud väiksemaks ning on aretatud uusi korstnaid, kus jahtumine ja pigikahjustused on hoopis väiksemad või puuduvad üldse. Ometi ei kao ahiküte veel niipea, kõik ei ehita vanade majade pööninguid täis ning ka vana tüüpi korstnaid ei lammutata ega asendata uutega. Seega vajadus vana tüüpi korstnaid säilitada jääb, kuid nende toimimist saaks oluliselt parendada mõne lihtsa ja odava ehitusvõttega.
Pööningu talvenumbris nr 4 (29) / 2021 kirjutame pigiprobleemist väljaehitamata (külmade) pööningute korstnatel: kuidas seda lahendada?
Autor: Robert Treufeldt
Illustratsioonid: autori kogu
