Juba mitukümmend aastat tublit tööd teinud kahhelahi paistab nüüd lõpuks lootusetult väsinud olevat – kahlid on lahti, logisevad, ebasobiva ilma korral ajab tahmatopside vahedest suitsu sisse ja ahi ei salvesta enam hästi sooja. Samas on ta ilus, ajalooline, uhke karniisiga, ehk isegi reljeefne või maalitud. Tuleb tuttav ette? Mida siis teha?
Ahjudel esinevad peamiselt mehhaanilised kahjustused ning kasutamisest tingitud loomulik amortisatsioon, harvem on bioloogilisi või keemilisi kahjustusi. Restaureerimise iseloomu ja erinevate meetodite välja selgitamiseks on mõistlik koostada enda jaoks restaureerimiskontseptsioon.
Pööningu talvenumbrist 4 (23) / 2020 saab lugeda praktilist õpetust, kuidas ühte vana kahhelahju restaureerida – alates lammutamisest ja uuesti ülesladumisest lõpetades kahlitelt hilisemate värvikihtide eemaldamisega.
Autor: Artur Ümar
Illustratsioonid: autori kogu
