Me oleme harjunud teadmisega, et igapäevaselt kasutatavaid nahkesemeid – kotte, jalatseid, mööblit ja muud – on soovitav regulaarselt hooldada, sellekohase info saame juba kauplusest koos esemega kaasa. Soovitusi vanade nahkesemete hoolduseks otsitakse tihti vanadest ajakirjadest ja lehesabadest, kuid kas need on alati ka sobivad ?
Peamised kahjustused on nähtavad muutustena eseme pinnakihis: kattetooni ebaühtlus, värvide tuhmumine, erinevad plekid ja oreoolid, kraklee ning pinnakihtide kihistumine ja irdumine. Naha kahjustajaid on erinevaid: niiskus, liigne kuivus ja kuumus, valgus, tarbekeemia ja valed hooldusvõtted, putukakahjustused ning kindlasti ka naha valmistamisel kasutatud töövõtted ja ajas muutuvad materjalid.
Naha struktuuri hoiavad koos kollageensidemed, mida mõjutatakse parkimisprotsessi käigus. Kollageenisidemed koos parkainetega moodustavad elastse tugeva ja vastupidava materjali. Kuna kollageensidemete vahel olev vaba ruum on juba täidetud parkainega, ei mahu sinna enam liigset niiskust. Vee sattumine naha pinnale või sisse põhjustab ruumipuuduse tõttu kollageensidemete rebenemise, kuivades „langeb” elastne struktuur kokku ning nahk muutub jäigaks. Kui sellist nahka kreemidega pehmendada, täidab kreem juba purunenud sidemete vahel oleva ruumi ja tulemuseks on veel suuremad rebendid.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (33) / 2022 kirjutame nahkesemete hooldamisest ja parandamisest.
Autor: Jolana Laidma (ahkesemete konservaator)
Fotod: SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut
