Traditsiooniline kauakestev linaõlivärv on viimaste aastakümnete jooksul kõvasti furoori tekitanud ja jäänud pigem unistuseks või müüdiks. Linaõlivärvi tootjaid on palju ning nagu vanasti, on igal meistril oma retsept, eelistused ja soovitused, kuidas värvi kasutada ja mida värvi sisse panna. Seda, mida erinevate värvitootjate värvid sisaldavad, on keeruline öelda. Kindlasti tuleb järgida iga värvitootja juhiseid, kuidas värvi kasutada.
Paljud värvitootjad nimetavad oma tooteid küll (lina)õlivärvideks, aga pakendi etiketil, ohutuskaardil või tootejuhendis on värvi koostises nimetatud erinevaid polümeeridest või alküüdidest valmistatud lisa- või abiaineid. Kõik need ei ole tingimata lõpuni halvad, aga sellisel juhul ei ole tegemist siiski linaõlivärviga, vaid, vastavalt lisanditele või koostisosadele, hoopis alküüdõlivärvidega. Alküüdõlivärvid on oma olemuselt ja kasutuselt aga traditsioonilisest linaõlivärvist hoopis erinevad.
Traditsioonilisel linaõlivärvil on väga head puitu kaitsvad omadused – seda tänu imeväikestele õlimolekulidele, mis võimaldavad kaitsval värvil sügavale puidupinna sisse imbuda, kaitstes puitu niiskumise eest ja kindlustades ühtlasi värvi hea nakkumise. Õlirikas pealiskiht annab värvile elastsuse ja ilmastikukindluse.
Pööningu suvenumbris nr 2 (32) / 2022 vaatleme põhjalikumalt õlivärve: millised neist on sobilikud vanale majale, mis on nende eelised ja miinused.
Autor: Karin Kirtsi
Fotod: autori kogu
