Puhastusmeetodite valik on lai, kuid iga aluspinna või eemaldatava kihi jaoks kõik ei sobi – näiteks vajamineva veekoguse, abrasiivsuse või kaasnevate keemiliste reaktsioonide tõttu. Viimistletud puitpindadelt olmemustuse puhastamiseks piisab pesust vee ja harjaga, lisades vajadusel pesuainet. Viimistluse eemaldamise üks võimalusi on kasutada keemilist värvieemaldusvahendit, kuid see ei ole keskkonnasõbralik ning puidupooridesse ladestununa võib aine ajapikku hakata mõjutama uut viimistluskihti. Kultuurimälestiste puhul on Eestis lubatud kasutada mehaanilist kraapimist, sageli kombineerituna soojuskiirguri või infrapunalambiga, ning soodapritsi. Esimene neist on töömahukas ja aeganõudev. Teine aga abrasiivne, kuigi pehmeim omasuguste seas, ja osa ajalooliste hoonete restaureerimisega tegelevaid spetsialiste hindab seda seetõttu sobimatuks. Näiteks on risk, et tahutud palgi puhastamisel soodapritsiga kaob iseloomulik kirvejälg ning alles jääb lihtsalt ebatasane pind.
Kuivjääprits on mitteabrasiivne puhastusmeetod, kus kõrgsurve all kokku pressitud veeldatud süsinikdioksiidi osakesi pihustatakse suruõhu abil vastu aluspinda. Osake aurustub (sublimeerub) kokkupuutel aluspinnaga ja põrkumisel tekib termiline energia, mis põhjustab jahtumise. Kuna kattekiht ja aluspind reageerivad temperatuuri muutusele erinevalt, siis side nende vahel nõrgeneb, mis võimaldabki kattekihil irduda. Lisaks soodustab kihtide eemaldumist õhuvoog ja jääosakeste kineetiline energia.
Pööningu suvenumbris nr 2 (26) / 2021 tutvustame uudset pinnapuhastusvahendit – kuivjääpritsi.
Autor: Kateriin Ambrozevits
Fotod: autori kogu
