13. sajandil moodustus uus kristliku Euroopa osa, mis üldjoontes vastas tänapäeva Eesti ja Läti territooriumile – Liivimaa. Uusajal kandus see nimi üle Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit hõlmanud Liivimaa kubermangule. Selline poliitiline ja halduslik seotus soodustas sarnase elustiili ja traditsioonide tekkimist. Liivimaa toidu ilmet kujundas ühesugune looduskeskkond ja kliima, samuti põlisrahvaste peamised tegevusalad, põllundus ja karjakasvatus. Sarnane on olnud ka avatus kultuurimõjudele: keskajast peale on siin kõige tuntavama jälje jätnud saksa, vene ja rootsi eeskujud. Euroopa kokakunsti areng ja innovatsioon jõudis Liivimaale valdavalt baltisakslaste kaudu mõisatest ja linnadest.
Pööningu suvenumbris nr 2 (32) / 2022 mekime roogasid Eesti lõunaaladelt ja Lätist.
Autor: Anu Kannike
Illustratsioonid: Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv, Pixabay, erakogu
