Kadriorgu Koidula tänavale kolis kirjanik Anton Hansen-Tammsaare koos oma perekonnaga 1932. aastal. Kirjanik oli juba kuulsust kogunud oma „Tõe ja õiguse“ esimese kolme osaga. Parajasti oli tal käsil „Tõe ja õiguse“ IV osa kirjutamine. Kuulsuse kolimine Kadriorgu pani Tallinna rahva hoonet kohe kutsuma Tammsaare majaks, kuigi Hansenid üürisid majas vaid üht viietoalist korterit. Endisel Lutheri mööblivabriku maal asuva maja omanikuks oli laevakapten Hermann Soonele, kellele tuli igakuist üüri maksta 60 krooni kuus. Kuid Tammsaare maja on see Koidula 12a asuv hoone õigusega – just selles korteris number 4 on kirjanik loonud kõik 1930. aastatel valminud teosed, muuhulgas „Tõe ja õiguse“ V osa, samuti romaanid „Elu ja armastus“, „Ma armastasin sakslast“ ja „Põrgupõhja uus Vanapagan“.
Kadriorus asuv maja oli juba lapsepõlves meelde jäänud Tammsaare tulevasele abikaasale Käthe Veltmannile. Viilkatuste ning vitraažakendega kahekordne maja olevat meenutanud väikesele tüdrukule piparkoogimaja. Küllap ei aimanud Käthe toona seesugust võrdlust luues, et hakkab kord selles hoones proua Hansenina elama.
Endisest kodust Toom-Kuninga tänaval koliti Kadriorgu septembri alguses ning nii ei olnud kaugel ka jõulupühad. Kuid viis, kuidas tähistati jõule kirjaniku lapsepõlvetalus ning kuidas tähistati neid esimese Eesti vabariigi aegses linnakodus, erinesid üksteisest oluliselt.
Pööningu talvenumbris nr 4 (41) / 2023 loob saabuvate pühade eel meeleolu artikkel Hansenite jõulutavadest ning sellest, kuidas kajastub kodune elu kirjanik Tammsaare teostes.
Autor: Mari Vapper
Fotod: Tõnu Tunnel
