Kuidas sündis vann? Millegi või kellegi pesemiseks mõeldud anuma inspiratsiooniallikaks on selgesti olnud lähim veekogu. Tänapäevane vanni kuju arenes vajadustest lähtuvalt: ergonoomikast tulenevalt on see saavutanud kindlad mõõtmed, et inimesel oleks seal mugav lebada ja veemõnusid nautida.
Minevikust on teada istevanni kui eraldi pesemisnõu kohta. Istevanni eesmärk oli ihu hooldus, idee vees lihtsalt lõõgastuda jäi kõrvale. Vanim arheoloogiliste kaevamiste käigus leitud vann ja äravoolusüsteem on avastatud Kreeta saarelt. Sauna- ja vannikultuur on arenenud kõrvuti läbi ajaloo, vahel kasvasid need ka üheks, moodustades suuri kümblusasutusi. Avalikud vannimajad ja saunad olid pigem kooskäimise ja sotsialiseerumise kohtadeks, kus aeti poliitikat ja suheldi argistel teemadel. Individuaalsed vannitoad hakkasid laiemalt kujunema alles 19. sajandil, mil täiustati vannide tootmistehnoloogiat.
Seekordses stiiliaabitsas heidame pilgu vannituppa ja vaatame ajaloos ringi, mida tähendas argipäevaselt vann ja kümblus.
Autor: Viljar Vissel
Illustratsioonid: A. Tõnisson & Ko Tööstuse tootekataloog, Eesti Vabaõhumuuseum, Hiiumaa Muuseum, Pärnu Muuseum, Saaremaa Muuseum, Tallinna Linnamuuseum, Viljandi Muuseum, Virumaa Muuseumid, Vivarec, Wikimedia Commons, autori kogu
