Kuigi natüürmorte (nature morte, otsetähenduses „surnud loodus“) kui kunstižanri tunti juba Vana-Roomas, ilmusid esemegrupid uuesti maalidele alles 15. sajandi. 16. sajandil järgnesid neile juba toiduaineid kujutavad turu- ja köögipildid, mis kaunistasid raekodasid ja paleesid. Tihti paigutati neile ilmaliku temaatika õigustuseks tagaplaanile usuline stseen, mis toimus mõne piiblitegelase kodus või köögis. Teisalt kinnitas see uskumust, et vagade inimeste majapidamine on õnnistatud.
Kuna baroksete vaikelude varjatud sümboolikat on nüüd õpitud lahti mõtestama, nähakse näiteks suurte juustukeradega natüürmordil üleskutset kalvinistlikule kasinusele. Nimelt oli tegemist üsna hinnalise toiduainega, mille söömist koos samuti kalli võiga peeti lausa saatana rõõmustamiseks. Kõvadele soolastele juustudele lisanduvad hapukad õunad, pisikesed mõruvõitu pähklid ja magusad viinamarjad – niisiis on tegemist ka nelja põhimaitse allegooriaga.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (39) / 2023 kirjutame toidu kujutamisest barokk-kunstis.
Autor: Anu Allikvee
Illustratsioonid: Wikimedia Commons
