Alevite pärleid – Tõrva
Aleviks ja Helme kihelkonna keskuseks hakkas Tõrva kujunema 19. sajandi…
Loe lähemalt
Aleviks ja Helme kihelkonna keskuseks hakkas Tõrva kujunema 19. sajandi…
Loe lähemalt
Raplat mainiti esmakordselt kirjalikult Taani hindamisraamatus aastal 1241, pool sajandit…
Loe lähemalt
Väike-Maarja, alates 14. sajandist olnud kihelkonna-, hiljem valla- ning rajoonikeskuse…
Loe lähemalt
Türi alevi sünniajaks võib pidada aastat 1900, kui siia saabus…
Loe lähemalt
Esmakordselt 1364. aastal ajalooallikais mainitud Märjamaal hakkas kihelkonnakiriku ümber kujunema…
Loe lähemalt
Vasalemma aedlinn oli 20. sajandi alguses paljude prominentsete suvitajate lemmikpuhkepaigaks….
Loe lähemalt
Seekord viib Pööning teid Heiki Pärdi juhatusel rändama mereäärsesse alevisse…
Loe lähemalt
Kui palju teate teie Eestimaa alevitest? Kui paljusid olete külastanud?…
Loe lähemalt
Keskajal oli Eestis 14 alevit, ent kõik need valdavalt puust ehitatud asulad hävisid Liivi sõjas (1558-1583). Uuesti hakkas Eestis aleveid tekkima 19.–20. sajandi vahetusel, turumajanduse ja tööstuse kiire arengu käigus. Osa tekkis kihelkonnakirikute ümber, kus olid soodsad tingimused käsitöö ja kaubanduse arenguks. Teiseks väga oluliseks teguriks alevite kujunemisel oli raudtee areng.
Loe lähemalt