Alevite pärleid

Vändra on üks tüüpilisi Eesti 19. sajandi teisel poolel kihelkonnakiriku…

1876. aastal Tapalt Tartusse alanud rongiliiklus andis hoogu Jõgeva aleviku…

Muinasaegse maalinna lähedale, Otepää kihelkonnakiriku ja Pühajärve mõisale kuuluva Nuustaku…

Aleviks ja Helme kihelkonna keskuseks hakkas Tõrva kujunema 19. sajandi…

Raplat mainiti esmakordselt kirjalikult Taani hindamisraamatus aastal 1241, pool sajandit…

Väike-Maarja, alates 14. sajandist olnud kihelkonna-, hiljem valla- ning rajoonikeskuse…

Türi alevi sünniajaks võib pidada aastat 1900, kui siia saabus…

Esmakordselt 1364. aastal ajalooallikais mainitud Märjamaal hakkas kihelkonnakiriku ümber kujunema…

Vasalemma aedlinn oli 20. sajandi alguses paljude prominentsete suvitajate lemmikpuhkepaigaks….

Seekord viib Pööning teid Heiki Pärdi juhatusel rändama mereäärsesse alevisse…

Kui palju teate teie Eestimaa alevitest? Kui paljusid olete külastanud?…

Keskajal oli Eestis 14 alevit, ent kõik need valdavalt puust ehitatud asulad hävisid Liivi sõjas (1558-1583). Uuesti hakkas Eestis aleveid tekkima 19.–20. sajandi vahetusel, turumajanduse ja tööstuse kiire arengu käigus. Osa tekkis kihelkonnakirikute ümber, kus olid soodsad tingimused käsitöö ja kaubanduse arenguks. Teiseks väga oluliseks teguriks alevite kujunemisel oli raudtee areng.