Kehra areng on olnud ja on praegugi seotud raudteega, ent veelgi enam tselluloositehase tegevusega. Siinse väikese Kehra mõisa maale rajati kõigepealt 1870. aastatel pooljaam ning 1896. aastal tüüpprojekti järgi uus tellistest jaamahoone (samasugused tehti veel Lehtsesse, Kohtla-Nõmmele ja Auverre). Mõisakeskuses paiknesid lisaks 19. sajandi esimesel veerandil valminud varaklassitsistlikule puidust peahoonele veel ainulaadne paekivist, kõrge torniga kolmekorruseline viljakuivati, vesiveski, auruveski, viinaköök ning pisut kaugemal tellisetehas ja lubjaahi. 1930. aastate alguses planeeriti Jägala jõe kääru Ülejõele 28 ehituskrunti, kuhu ehitatud majadest suurem osa oli mõeldud suvilateks, ent valmisid ka mõned kortermajad. 1933 võeti raudteejaama ja mõisakeskuse juurde tekkinud alevik suvituskohana sanitaarkaitse alla. Siis elas Kehras 234 inimest. Sõja jalust tulid Tallinnas elanud suvilaomanikud siia pakku ja jäidki. Praeguse staadioni vastu üle jõe pidid tulema veel seltsimaja, paviljonid, tenniseplatsid, supluskoht ja kiosk.
Pööningu suvenumbris nr 2 (38) / 2023 tutvume Kehra arhitektuuri- ja kultuurilooliste pärlitega.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: autori kogu
