Keskaja jäljed maastikes

Eesti maastikke on maa elanikud vorminud aastatuhandeid, kuid täpsemad andmed pärinevad alates keskajast, mil need kirjasõnas üles tähendatud on. Märkimisväärseimad jäljed aianduse arengusse andsid kloostrid, eelkõige tsistertslaste kloostrid, kes lisaks põllu- ja karjapidamisele otseselt aiandusega tegelema hakkasid.

Pööningu kevadnumbrist 1 (18) / 2020 saab lugeda esimestest sammudest aianduse kujunemisel siinmail.

Autor: Tiina Tallinn

Fotod: autori kogu, Eesti Ajaloomuuseum, Karola Mursu, Tõnu Tunnel