Beringi väin lahutab kahte kontinenti ja harjumuspäraselt vaadeldakse seda piirkonda eraldi kas Aasia või Ameerika kaardilt. Tegelikult on selle kitsa väina mõlemal kaldal olnud pikka aega sarnane ajalugu ning elanud sarnased rahvad, kes enne poliitilist lahutamist omavahel tihedalt suhtlesid. Tervikuna üsna sarnase etnilise rühma moodustavate põhjarahvaste – korjakkide, itelmeenide, tšuktšide, aleuutide, eskimote, tlingitite jt – olmeesemed ning pisiplastika annavad ilmeka ülevaate kakssada aastat tagasi maailma serval valitsenud olustikust.
Geograafiliselt nii kaugel asuva piirkonna esemed on Eestisse jõudnud üle-eelmisel sajandil siinsete baltisakslaste vahendusel, kes oma euroopaliku kasvatuse, hea hariduse ja keelteoskusega tegid Vene õukonnas sageli kiiret karjääri ja tõusid kõrgetesse riigiametitesse. Nende hulgas oli palju väljapaistvaid ohvitsere, võtmepositsioonidel ametnikke ja tunnustatud teadlasi.
Pööningu põhja-teemalises talvenumbris nr 4 (34) / 2022 heidame pilgu Eesti Ajaloomuuseumi ühele põnevaimale kogule – võõretnoloogia kollektsioonile, kus on kokku üle tuhande museaali Aafrikast Gröönimaani.
Autor: Anne Ruussaar
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum
