Antiigihõnguline oaas keset Tartu linna

Eesti vanim kunstimuuseum asutati 1803. aastal, vahetult pärast Tartu ülikooli taasavamist, eesmärgiga arendada üliõpilaste kunstimaitset ja rikastada õppetööd. Esimesed aastad möödusid Tartu raekoja platsi ääres muuseumi direktori Johann Karl Simon Morgensterni korteris, kuid 1809. aastal valmis ülikooli peahoone, kuhu sai ruumid ka muuseum.
Hiljem valminud lõunapoolses tiivas on poolteist sajandit pesitsenud ülikooli kunstimuuseum, mis peidab endas antiigihõngulist oaasi: 19. sajandi teisel poolel keskenduti muuseumi kogude arendamisel ja interjööri kujundamisel Herculaneumi ja Pompei väljakaevamiste valguses üksnes antiikkunstile ning muuseumist sai läbinisti Vana-Kreeka ja -Rooma kultuuri tutvustav muuseum.
Tänapäeval on kunstimuuseumi interjöör haruldane 19. sajandi sisekujunduse stiilinäide, pääsenud ümberehitustest ja ülevärvimistest, mis on paraku osaks saanud nii mõnelegi mõisamaalingule.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi antiikstiilis interjöörist ja selle eeskujudest saab lugeda Pööningu talvenumbrist.
Autor: Jaanika Anderson
Fotod: Andres Tennus, Tartu Ülikooli kunstimuuseum