1905 oli aasta, mille sündmused mõjutasid suuresti kohalikku mõisakultuuri. Kui varem olid mõisnikud nautinud siinset sotsiaalset staatust ja privileege, siis eelmise sajandi alguses toimunud revolutsioon pani aluse seni ideaalsena tundunud mõisakultuuri allakäigule. 19. sajandi uued ideoloogilised mõjutused lõhestasid siinset vananenud ühiskonnastruktuuri ja maailmavaateid ning jõudsid koos vihaga baltisakslaste vastu haripunkti 1905. aasta detsembris, mil rahvarahutuste käigus põletati või rüüstati Eestis üle 120 mõisa. Põletatud mõisatest kolmandik jäi varemetesse ning suurem osa taastatutest said kas osaliselt või täielikult uue väljanägemise. Seega oli tegemist ajajärguga, mis suuresti mõjutas meie mõisakultuuri arengut.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (27) / 2021, mille teemaks on „Maa ja mõis“, kirjutame 1905. aastal aset leidnud mõisate põletamisest ning sellest, mida see endaga mõisate jaoks kaasa tõi.
Autor: Sireli Ruusmaa
Fotod: Eesti Ajaloomuuseum, Muinsuskaitseameti arhiiv, Rahvusarhiiv, Ilmamaa kirjastus
