Alates 2000. aastatest on maailmas tekkinud järjest enam andmebaase, mis koondavad ja täiendavad infot kultuuripärandi kohta. Täpselt 10 aasta eest, 2011. aasta veebruaris, sündis Eestiski omanäoline ajalooliste fotode koondamiseks, ülepildistamiseks ja kirjeldamiseks mõeldud keskkond Ajapaik. Selle idee on võrreldav Vikipeediaga, kus luuakse samuti üldist avalikku hüve või jagatakse teadmisi. Ajapaik on spetsialiseerunud pildimaterjali andmetega rikastamiseks.
Vahur Puik meenutab Ajapaiga sündimist järgmiselt:
2008. aastal tehti fotode jagamise platvormile Flickr juurde rubriik ajalooliste fotode ja fotokogude jaoks. Sellesse hakkas esimesena fotosid lisama USA Kongressi raamatukogu, peatselt lisandusid teised täiendajad. Keskkonna põhiline lähtekoht oli tuua ajaloolised pildid samasse süsteemi kui kaasaegsed pildid, teha need inimestele kommenteerimiseks kättesaadavaks. Ja see oli väga edukas idee – inimesed hakkasidki pilte infoga täiendama, kommenteerima, märksõnastama jne. /…/ Seejärel hakkasid mingisugused ideed mu peas kuju võtma. 2009. aastal tegin Vilniuses ühel konverentsil ettekande teemal, kuidas ja mismoodi võiks lahendada ajalooliste piltide veebi lisamisega seotud küsimusi. Edasi võttis ikkagi veel poolteist aastat, kuni 2011. aasta veebruari lõpus toimus üks Garage48 sarjas peetud häkaton, mille teemaks olid avalikud teenused. /…/ Minu ideed esimese hooga osalema ei valitudki, kuid tänu Ahti Heinlale, kes nüüd tegeleb pakirobotitega ja kellele see idee meeldis, kutsuti mind reede õhtul kiirelt kohale, kui ideede esitlused olid juba alanud. Nii on Ajapaiga algus natuke nagu Tuhkatriinu-lugu.
Õhu-teemalise Pööningu kevadnumbri nr 1 (24) / 2021 meistriloos räägime Ajapaiga eestvedaja Vahur Puigiga veebikeskkonna Ameerika mägedena kulgenud teekonnast kultuuripärandi pilvemaastikel.
Intervjueerisid: Heli Nurger ja Karola Mursu
Fotod: Rasmus Jurkatam, Ajapaik
