Eesti külapilti kaunistasid veel 100 aastat tagasi väga mitmekesise välimuse ja otstarbega tarad ning väravad. Nendega ümbritseti taluõued, karjakoplid ja põllulapid, eraldati erinevad õueosad ning piirati õuedelt alguse saavad karja- ja külateed. Aedade rohkuse tingis asjaolu, et kariloomad liikusid külades lahtiselt ringi. Seetõttu oli tarvis piirata kõik maalapid, mida kari kahjustada ei tohtinud.
Aiad, mis piirasid küla karjamaid ning teid, ehitasid talupojad ühiselt. Igale talule tegemiseks ja korrashoidmiseks määratud aia pikkus sõltus põllumaa suurusest. Maade mõõtmine ning aiajuppide määramine toimus iga kümne aasta tagant või siis, kui tekkis vajadus uued aiad ehitada. Oma taluõue ümbritsevad tarad püstitas iga taluperemees ise.
Aedu parandati igal kevadel, need pidid korras olema jüripäevaks, 23. aprilliks, kui kari välja läks.
Pööningu erinumbris Hoov jagame näpunäiteid, kuidas erinevaid piirdeaedasid teha.
Autor: Liispet Jalandi
Illustratsioonid: Liispet Jalandi, Mõniste Talurahvamuuseum, Karl Tihase, Aime Halgma
