Michel Sittow Põhjas? Tallinnas sündinud kuulsa õukonnakunstniku meistriteos Põhja-Rootsis

Kaugel Põhja-Rootsis Hälsinglandi maakonnas Bollnäsi kirikus asub kuulsa Tallinnas sündinud kunstniku Michel Sittowi töökojas 1510. aastatel loodud suurejooneline püha hõimkonda kujutav altariretaabel. Teose kullasäralises korpuses on püha perepilt ehk Neitsi Maarja suur emapoolne suguvõsa. Selle keskel istuvad kahe põlvkonna emad lastega: vanaema Anna oma tütarde ja lastelastega. Pühade emade ja väikeste poegade kõrval seisavad isad ja teised pereliikmed. Bollnäsi retaabel on Niguliste muuseumis avatud näituse „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnest” peategelane ja sümboolne võti avastamaks 16. sajandi alguses Michel Sittowi töökoja ning temaga samal ajal Tallinnas tegutsenud teiste meistrite teoseid.

Michel Sittow oma kodulinnas

Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) elas ja töötas oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele. Mitmerahvuselisest ja -keelsest hansalinnast pärit saksa ja soomerootsi juurtega Michel Sittowi rahvusvaheline karjäär oli omas ajas erakordne. Ta oli 15.–16. sajandi vahetusel üks Euroopa tunnustatumaid portretiste. Ometi ei jäänud Sittow võõrsile, vaid tuli tagasi kodulinna ning tegutses siin meistrina kahel perioodil: esmalt 1506–1514 ning elu lõpuaastatel 1518–1525. Koduse Läänemere ääres ulatus tema tellijatering lisaks Liivimaale ka põhja poole: kirjalikud allikad räägivad töödest Siuntio kirikule Soomes ning seda kinnitab ka Põhja-Rootsis asuv Bollnäsi kiriku püha hõimkonna retaabel.

2018. aastal toimus Eesti Kunstimuuseumi ja Washingtonis asuva Rahvusgalerii koostöös esimene Michel Sittowi loomingut tutvustav monograafiline näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (kuraatorid John Oliver Hand ja Greta Koppel). Näitus tõi nimekatest maailma muuseumitest kokku 19 Sittowile omistatud teost. Ainsa Sittowi Tallinna-perioodi tööna olid väljas Tallinna Kannatusaltari tiibade väliskülgede maalid. See näitus tõstis esile aga kunstniku Tallinna-perioodi loomingu lähema uurimise vajaduse. Eesti ja Rootsi kunstiajaloolased alustasid 2021. aastal rahvusvahelise uurimisprojektiga „Michel Sittow Põhjas?“, mis vaatleb esmakordselt kuulsa kunstniku Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga samal ajal siin tegutsenud rahvusvaheliste meistritega. Neid teemasid avavateks võtmeteosteks on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel ja Tallinna Kannatusaltar. Bollnäsi retaabel ühendab erinevate kunstikoolkondade mõjud ning see unikaalne kombinatsioon viitab eri taustaga meistrite koostööle. Seos mitmete Tallinnas säilinud skulptuuride ja maalidega lubab väita, et retaabel on valminud just siin. Erakordselt meisterlikult teostatud skulptuurid on lähedased Oleviste kiriku Maarja kabeli Hans Pawelsi kenotaafile, maalid seevastu sarnanevad pühakupiltidega Kannatusaltari välistiibadel. Mõlemad maalid haakuvad stilistiliselt Michel Sittowi loominguga.

Bollnäsi retaabli pildimaailm

Rootsi kirikud on erinevalt meie pühakodadest tulvil keskaegset kunsti. Suured sõjad ja rüüstamised sinna ei jõudnud, samuti toimus 16. sajandil üleminek luterlusele pehmelt ja kirikupärandit väärtustavalt. Kuid kõigi nende säilinud aarete seas kerkib esile Bollnäsi retaabel oma erakordselt meisterliku teostuse, detailitruuduse ning avastamisväärt väikeste detailide ja tähendustega. Tähelepanelikul vaatlemisel avaneb meie ees maailm, mille keskmes on Jeesuse perekond, tema apostlid ning Põhjamaade pühakud.

Kullatud ja värvitud skulptuuridega korpuses vaatavad meile otsa Neitsi Maarja emapoolse suguvõsa liikmed. Esireas keskel istub Jumalaema, hoides süles avatud raamatut. Ema ja vanaema vahel seisnud või istunud Kristuslapse kuju on teadmata ajal kadunud. Väike lapsefiguur võis kaotsi minna juhuslikult. Samas on Põhja-Rootsist teateid vana tava kohta, kus altariretaablite väikesed Kristuslapse figuurid, näiteks Kristuse sünnistseenist või pühast hõimkonnast, olid kapist väljavõetavad. Sellised kujukesed võisid „käia külakorras“ lapseootel naiste kodust kodusse, kuna usuti, et nende vägi hoidis ja kaitses sünnitusel. Teine teisel pool pingi otstes on neitsi õed, vasakul Maarja Kleofas kahe pojaga, kellest on äratuntav Juudas Taddeus, ning paremal Maarja Salome koos poegade Jaakobus vanema ja apostel Johannesega. Legendi kohaselt olid kaheteistkümnest apostlist viis Jeesuse tädipojad.

Avatud vaates näeme tiibadel loodusmaastiku taustal kahtteist apostlit. Nende jalge ees on botaanilise täpsusega kujutatud lihtsaid põllu- ja ravimtaimi. Keskaegne kunst on tulvil rikkalikku taimesümbolikat, eeskätt Neitsi Maarjat kujutatakse koos õitsvate ja tähendustest laetud lilledega. Kuid taimed Bollnäsi retaablil ei kanna õisi, vaid need on raviva väega. Pilditahvlite allservas on kolmeteiskümne taime seas reas teeleht, kassinaeris, võilill, valge ristik, külmamailane, kortsleht ja kõrvenõges. Lihtsate ravimtaimede nii natuuritruult kujutamine on keskaegses kunstis haruldane ja tähendusrikas.

Põhjamaade kuningad

Bollnäsi retaabli suletud vaates seisavad koos neli pühakufiguuri. Äärtes on kaks keskaja kõige austatumat neitsist varakristlikku märterpühakut – Aleksandria Katariina ja Barbara. Kahe neitsi vahel seisavad õlg õla kõrval Rootsi riigipatroon ja Uppsala piiskopkonna kaitsja kuningas Erik ning Põhjamaade suurim kuningpühak Olav, kelle haua juurde Nidarose (Trondheim) toomkirikus viiva palverännutee äärde jäi ka Bollnäsi kirik. Rootsi ja Norra kuninga paarikut näeme Põhjamaade kirikukunstis sageli. Eriti levinud oli see Uppsala piiskopkonnas ning see näitab, kui oluline oli kirikukunstis kohalike pühakute visuaalne esitlemine. Rootsi kuningas Erik (valitses 1156–1160) oli koos Uppsala piiskop Henrikuga Soome alade ristiusustajaks. Erik tapeti troonipretendentide poolt, kuid tema asemel valitsejaks tõusnud poeg seisis isa märtriks kuulutamise ja pühakuna austamise eest. Eriku surmapaigale rajati Uppsala katedraal. Tema kultuse keskmeks oli Uppsala peapiiskopkond, mille alla kuulus ka Hälsinglandi maakond, kus asub Bollnäsi kirik. Norra kuningas Olav (1015–1028) oli keskajal enim austatud Põhjamaade pühak. Teda peetakse esimeseks kogu Norra valitsejaks, riigi taasühendajaks ja kristianiseerijaks. Troonist ilma jäänud Olav saabus 1030. aastal tagasi koju Nidarosse (Trondheim), kus langes taanlaste ja norra talupoegade vastases lahingus ning maeti liivamadalikule linna külje all. Juba aasta hiljem kuulutati Olav pühakuks ning hauakohale rajati Nidarose katedraal. Viimasest kujunes Põhja-Euroopa üks olulisemaid palverännukohti ja Olavi kultus levis tohutu kiirusega. Bollnäsi kirik asus mererannikult Nidarosse viiva olulise palverännutee ääres ning see oli ilmselt ka üks pühakoja jõukuse põhjuseks.

Autor: Merike Kurisoo
Fotod: Peter Hoelstad

Näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ kutsub avastama Tallinnas sündinud ja siin tegutsenud kuulsa Michel Sittowi ja tema kaasaegsete tegevust ja loomingut hiliskeskaegses hansalinnas. Igal näitusel välja pandud teosel oma lugu. Rikkalikud ja esmapilgul keerulised pildimaailmad kutsuvad tagasi poole aastatuhande tagusesse aega. Vaatajate ees avanevad keskaegsed pühakulegendid ja piiblilood, kaasa haaravad ka väiksemad kujutatud detailid oma tähenduste ja saladustega.

Näitus „Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes“ Niguliste muuseumis (4. mai – 5. november 2023).
Näitus on korraldatud Eesti Kunstimuuseumi, Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kiriku koostöös.
Kuraatorid: Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum), Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum), Lars Nylander (Hälsinglandi muuseum), Jan Friedrich Richter (Berliini Riiklikud Muuseumid)