Varakeskajal vallutas Euroopat arhitektuuris nn ümarkaar- ehk romaani stiil, mis kombineeris omavahel antiikaja ilmaliku basiilika ja varakeskaegse religioosse arhitektuuri, hoides alal ka kindlusehitise omadusi. Romaani stiili äratuntavaim hoonetüüp on basiilika, mille piklik ruumiplaan oli kasutusel juba antiikaja kohtumajades ning tagas piisava avaruse kooskäimiseks. Tüüpilisse romaani stiilis hoonesse sisse astudes avaneb avar vaade sammaskäiguga saalile, mille idaosas paikneb vitraažakende valguses altar. Ruumis kasutatud motiiv, silindervõlv, sobib struktuurselt suurepäraselt ruumika saali loomiseks.
Eestis leidub romaanika häid näiteid ennekõike selle taassünnist 19. sajandil, mis liikus kaugemale stiili algusaegadest ja ideest olla vaid kiriku teenistuses – seda suunas juba tööstusajastu vaim.
Alates Pööningu kevadnumbrist nr 1 (30) / 2022 võtame vaatluse alla arhitektuuristiilid läbi aegade: mis on neile omane, kuidas ära tunda. Esimesena tutvustame romaani stiili, mis 19. sajandi historitsismi laines oma uuestisünni läbi tegi.
Autor: Sandra Mälk
Fotod: Fotod: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Pixabay, Sandra Mälk, Wikimedia Commons
