Haapsalu kujunemine ravikuurordiks sai alguse 1825. aastal, kui Carl Abraham Hunnius ehitas Eeslahe äärde esimese mudaravila, mida hiljem tunti Carl Leopold Bergfeldti mudaravilana. 1845. aastal algas regulaarne aurulaevaühendus Peterburiga. Kui 1830. aastal külastas Haapsalu vaid 130 suvitajat, siis 1859. aastal juba 2036. Nende seas oli ka Aleksander II, kes oli selleks ajaks käinud Haapsalus juba kolm korda. Linn arenes ja muutus suviti järjest elavamaks.
Haapsalu kujunemislugu kuurordiks on hästi teada raamatutest ja reisijuhtidest. Viimastes ollakse tihti sõnakehvad, kes on nende majade arhitektid ja millal majad valmisid. Arhitektide kindlakstegemine polegi nii lihtne, sest 19. sajandi ja ka hilisematelt projektidelt neid tihti ei leia. Just välisarhitektide ehitised Eestis on uurijatele ikka veel rõõmsaid üllatusi pakkuv valdkond. Selliseid üllatusi tuleb ka Haapsalust.
Pööningu suvenumbris nr 2 (26) / 2021 jalutame ringi Haapsalus ja tutvume sealsete suvitusvillade ajalooga, teiste seas Fanny Berfeldti villaga (1905, arhitekt Otto Schott), kus pärast hoolega tehtud restaureerimistöid asub külalistemaja.
Autorid: Karin Hallas-Murula (ajalugu), Reet Saluvere (restaureerimislugu)
Fotod: Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Eesti Rahvusarhiiv, Rasmus Jurkatam, Karin Hallas-Murula erakogu
