Üks Eesti vanemaid aleveid hakkas kujunema Põltsamaa jõe äärde ilmselt juba 13. sajandil, kui siia ehitati kirik ja rajati kivilinnus. Põltsamaa lühike tähelend oli aastail 1570–1578, kui alev oli nn Liivimaa kuningriigi marionettkuninga hertsog Magnuse residents. Poola ajal, aastail 1582–1621, oli Põltsamaa Tartu vojevoodkonda kuuluva staarostkonna keskus. Omavalitsus säilis siinsel alevil kuni Rootsi ajani 17. sajandi algupoolel. 18. sajandi lõpus oli Põltsamaa lühikest aega arvestatav tööstuskeskus: siin oli vasekoda, valmistati peegleid ja portselani. Samal ajal kujunes alev oluliseks kultuurikeskuseks, kus tegutsesid valgustushumanistid A.W. Hupel, P.E. Wilde ja J. Chr. Petri.
Pööningu kevadnumbris 1 (18) / 2020 jalutame ringi Põltsamaal ning tutvume paiga kujunemisloo ja tänapäevani säilinud märgiliste ehitistega.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
