Mõeldes Eesti maakirikutele kangastub enamasti silme ette pisut väsinud välimusega valgete seinte ja lagedega pühakoda, millele ainsa värvilise aktsendi annab tumedates toonides sisustus: kantsel, altar, oreliprospekt ja pingistik. Kuid kas see on alati nii olnud? Ja kui ei ole, siis kas meie kirikuhooned võõbati valgeks reformatsiooni käigus või alles hiljem?
Teadmine meie varastest kirikumaalingutest piirdus 20. sajandi lõpuni põhiliselt mõne Saare- ja Läänemaa kiriku näitega (Valjala, Kaarma, Muhu, Karja, Ridala). 21. sajandil on ajalooliste interjööride iseloomu püüdnud paremini mõista Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõud ja üliõpilased, kes viimase kuueteist aasta jooksul on läbi viinud viimistlusuuringuid kuueteistkümnes maakirikus.
Pööningu kevadnumbris 1 (18) / 2020 kirjutavad uuringuid juhendanud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Dr Anneli Randla ja Dr Hilkka Hiiop sellest, mida kirikuseinad tänaseks kõnelevad.
Autor: Hilkka Hiiop, Anneli Randla
Illustratsioonid: Peeter Säre, Ainar Luik
Fotol: Koeru kiriku interjöör.
