Kilingi-Nõmme

Kilingi-Nõmme

Eesti ühe suurema kihelkonna Saarde keskuseks kujunes 1870. aastail Kilingi riigimõisa maale Nõmme kõrtsi ümber tekkinud alevik. Saarde kihelkonnakirik ise asub linnast väljaspool, vahetult selle lõunapiiril. Alevik kasvas algusest peale väga jõudsalt, nagu ilmneb Adolf Richteri Liivimaa aadressiraamatust 1898/1899. Seal töötas kaks kooli – luteriusu vallakool ja kreeka õigeusu kirikukool.

Asula keskus kujunes Pärnut ja Valgat ühendava maantee äärde, millest sai Pärnu tänav. Siia, Nõmme kõrtsi lähedusse, kerkis järjest uusi käsitöökodasid, poode ja esinduslikumaid elumaju.

1917. aasta lõpus andis Pärnu Maakonnanõukogu Kilingi-Nõmmele iseseisva alevi õigused, 1919. a pandi tänavatele nimed ning siseminister kinnitas omavalitsuse õigused.

Pööningu talvenumbris 4 (23) / 2020 tutvume Kilingi-Nõmme kujunemisloo ja tänapäevani säilinud märgiliste ehitistega.

Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi, Eesti Rahva Muuseum