Alevik hakkas siia kujunema 1870. aasta paiku, osalt Suure-Jaani kirikumõisa ja osalt Taevere kroonumõisa maadele. 19. sajandi lõpus tegutses siin kihelkonnakool, kõrts, apteek ja tööle hakkas arst. Suure-Jaanis oli 3 poodi, 5 pagarit, 2 nahaparkalit, 2 riidevärvimistöökoda. Elanike arv oli sajandivahetuseks umbes 600.
20. sajandi alguskümnendil hoogne areng jätkus. 1909. aastal oli alevikus juba 127 elumaja ning elanikke 1000 ümber.
Suure-Jaani arhitektuuripärlitest ja nende lugudest pikemalt Pööningu kevadnumbris.
Autor: Heiki Pärdi
Fotod: Heiki Pärdi
