Aegviidu raudteejaama peahoone

Aastal 1868 loodi Eestimaa rüütelkonna peamehe Aleksander von Pahleni (1819-1895) eestvedamisel Balti Raudtee Selts, mille aktsiatest saadud rahaga ehitati kõigest kahe suvega (1869-1870) valmis ligi 400 km pikkune raudteeliin Paldiskist Tosnoni. Raudteejaamad ehitati 20-25 km vahedega, enamasti jõgede lähedusse. Esimesed jaamahooned olid puust ja kahekordsed ning neid nimetati ka postihooneteks. Igas jaamas oli pumbamaja ja veetorn.

Suursündmuseks kujunenud raudtee avamise ametlik tseremoonia toimus 5. novembril 1870. aastal. Raudtee tulek tõi endaga kaasa palju lootusi, aga ka kõhklusi. Näiteks on teada lugu raudteed uudistama tulnud talumeestest, kes, nähes rauast tee asemel ainult „kahte mahapandud vitsa“, olid väga pettunud. Mitmed mõisnikud suhtusid raudteesse vaenulikult, kuna arvasid, et rongi mürin ja veduri viled panid lehmadel piima kinni, või kartsid, et veduri korstnast tulevad sädemed süütavad põlema kõik läheduses oleva.

Aegviidu raudteejaamahoone ehitamise loost ja interjöörist saab lugeda Pööningu kevadnumbrist nr 1 (36) / 2023.

Autorid: Kadri Kallaste ja Kadri Tael
Fotod: Raudtee- ja sidemuuseum (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid), Muinsuskaitseameti (MKA) arhiiv, Tallinna Linnamuuseum, Tapa Muuseum