Ajaloolises Haljala kihelkonnas asuva Aaspere mõisa ansamblilisus ja arhitektuurne selgus on siiani vaadeldav. Hooned on paigutatud kompleksi läbiva telje suhtes sümmeetriliselt ning mõisa esiväljakut raamistavad kõrval- ja majandushooned lubavad peahoonel domineerida. Pikad mõisasüdamikku viivad puiesteed lisavad suurejoonelisust veelgi.
Mõisa interjöörides on loetavad viited nii 18. kui 19. sajandi siseviimistlusele. Kõige paremini on 18. sajandi kihistus jälgitav I korrusel: kõik selle korruse ruumid on võlvitud.
Oma terviklikkuses on tähelepanu vääriv nn Hiina tuba, mida kasutati kabineti, salongi ja aeg-ajalt ka piljardiruumina. Nii kompleksse lahendusega aasiapärased ruumid on Eesti mõisainterjöörides haruldased. Võib oletada, et kujunduse idee oli kantud 19. sajandi keskel alanud japonismi laiast levikust.
Mõisas valitsenud sisustustrendide järgimine ilmestavad nii oma aja valitsenud olustikku ja esteetilist kliimat kui ka käsitöö tehnilist ning kunstilist taset. Aaspere mõisas on säilinud väga palju elemente, mille taaselustamine seisab alles ees.
Pööningu sügisnumbris nr 3 (27) / 2021 jätkame artiklisarja, kus tutvustame erinevate hoonete näitel Eesti ajaloolisi interjööre. Seekord on vaatluse all Aaspere mõisa ruumid.
Autorid: Kadri Kallaste ja Kadri Tael
Fotod: Virumaa Muuseumid, Rahvusarhiiv, erakogu
