Katsikul käimise komme on meil juba väga vana. Titesõnumi saanud, hakkasid naabriperede emad katsikul käima. Vanemate tõekspidamiste järgi võisid katsikule minna ainult abielunaised – kas siis naabrinaised või naissugulased, kel endal juba lapsed.
Katsikule minnes võeti kaasa toitu, tavaliselt katsekakku või katsikuputru. Katsikutoitu pidi olema kaasa võetud nii palju, et kõik täiskasvanud pere liikmed seda maitsta ja lapsed söönuks saaks. Paiguti oli kombeks, et toidust pidi jätkuma ka „titevarvast“ koju kaasa viimiseks, kui katsikulistel endil kodus väikesi lapsi oli.
Pikemalt saab katsikute toidukommetest lugeda Pööningu kevadnumbrist.
Autor Sirje Rekkor, arhiivifotod.
